Vahetusüliõpilasena väliskõrgkoolis õppimist planeerides tasub silmas pidada, et tegemist on siinsete õpingute osaga. Õpingud TÜ-s ei peatu ja sooritus väliskõrgkoolis mõjutab siinset õppekava täitmist. Nõuded kehtivad läbi programmide, partnerlepingute ja ka omal käel õppima minnes.
Välismaal õppimist reguleerib õppekorralduseeskiri.
TÜ I ja II õppeastme õppekavadesse on planeeritud mobiilsusaken. See ei ole õppekavas eraldiseisev moodul, mis lisandub olemasolevatele, vaid soovitus, millist õppekava moodulit või ainete kogumit, sh praktika, võiks üliõpilane soovi korral sooritada välismaal. Seega nimetatakse mobiilsusaknaks õppekava osa, mida on soovitav läbida väliskõrgkoolis ja mis on planeeritud viisil, et õpingud TÜ-s välisõpingute tõttu ei pikeneks.
Õppekavad on oma mobiilsusakna, st välisõppe soovituse lahendanud erinevalt. Kuidas sinu õppekavasse on välisõpingud planeeritud, st kas on soovitatud valikmooduli/kohustuslike ainete või vabaainete läbimine välisülikoolis, on kõige parem vaadata ÕIS-st.
Ülevaate õppekava detailsemast mobiilsusakna kirjeldusest leiab vastava instituudi kodulehelt.
Riiklikele õppetoetustele ja stipendiumidele saavad kandideerida üliõpilased, kelle väliskõrgkooli õppetulemused on laekunud ja ÕISi sisestatud enne uue semestri algust. Jälgige akadeemilist kalendrit, et ei tekiks segadusi TÜ semestrite alguskuupäevadega. Kui enne välismaale minekut on TÜ õppekava täidetud ettenähtud mahus, mitte rohkem ja välismaal õppida vaid miinimumahus 15 EAP-d, siis on selge oht jääda ilma stipendiumitest, mida välisõpingute järgselt on soov TÜ-s taotleda ja mis eeldavad 30 EAP sooritamist semestris.
Eestikeelsel õppekaval täiskoormusega ja ingliskeelsetel õppekavadel sihtstipendiumiga õppivad üliõpilased
Välismaal õppimise aja eest ei pea TÜ-s õppetasu maksma. Pärast välisõpinguid tuleb olla tähelepanelik järgmiste punktide osas:
Kui väliskõrgkoolis läbitud õppeaineid ei ole võimalik TÜ õppekava täitmiseks eeldatavas mahus (15 EAP ja enam) kasutada, tuleb välisõpingutele järgneval semestril läbida rohkem õppeaineid, et õppekava täita ja vältida õppemaksu tasumist järgmistel semestritel.
Eestikeelsel õppekaval osakoormusega õppivad üliõpilased (va doktorandid) ja ingliskeelses õppes tasulistel õppekohtadel õppivad üliõpilased
Välismaal õppimise aja eest ei pea TÜ-s õppetasu maksma, kuid tasuda tuleb väliskõrgkoolist ülekantud ainepunktide eest (30% ainepunkti maksumusest iga ülekantud EAP eest). Üliõpilane on vabastatud õppetasu maksmisest väliskõrgkoolis õppetasu maksmise korral.
Üliõpilased, kes võtavad TÜ õppeaineid samal ajal, kui nad on välismaal õppijaks arvatud (st. võtavad samaaegselt nii väliskõrgkooli kui TÜ õppeaineid), peavad lisaks väliskõrgkoolis sooritatud ainepunktidele tasuma ka TÜ-s võetud ainepunktide eest. TÜ ainepunktide eest tuleb tasuda ainepunkti täishinda.
Täpsem info on siin.
Ülikoolis õppimist puudutavate küsimuste ja dokumentatsiooniga tegelevad erinevad üksused, kiire ülevaate saamiseks tasub vaadata, kuhu pöörduda.
Välismaale õppima minnes on vaja tagada, et sul oleks sihtriigis kehtiv ja piisav ravikindlustus ning sõltuvalt välisülikooli asukohariigist taotletud ka viisa, elamisluba või registreeritud elamisõigus. Samuti tasub end kurssi viia eluoluga välisriigis ning mõelda läbi turvalisust puudutavad küsimused.
EL riikides õppides peaks välismaale minnes kindlasti kaasas olema ravikindlustuskaart.
Täpsemalt saad kogu info kaardi kehtivuse, tingimuste ning taotlemise kohta: Eesti Haigekassa
Soovitame lisaks ravikindlustuskaardile mõelda ka reisikindlustusele, mis annaks täiendava kaitse näiteks õnnetusjuhtumi korral, sest ravikindlustuskaart ei pruugi katta kõiki kulusid. Väljaspool EL suunduvad üliõpilased peaksid kindlasti veenduma, et valitud kindlustus vastaks vajadusel sihtriigi viisanõuetega.
Praktikale suunduvatel üliõpilastel soovitame sõlmida lisaks vastuskindlustuse.
EL liikmesriikide kodanikud taotlevad õppimise ajaks teises liikmesriigis elamisõiguse (va juhul, kui õpe ei ületa 90. päeva).
Väljaspool EL-i on Eestil paljude riikidega viisavabaduslepingud ja neis riikides võib viibida kuni 90 päeva ilma elamisloata.
Nõuded elamisõiguse /viisa taotlemiseks on riigiti erinevad. Informatsiooni konkreetsete tingimuste kohta saad EV Välisministeeriumi lehelt ja vastava riigi saatkonnast või konsulaadist. Mõned üldised põhimõtted:
Uuri väliskõrgkooli infomaterjalidest, kas sul on võimalus saada majutust ühiselamus või tuleb endale eramajutus leida. Ühiselamus koha broneerimine võib eeldada kindlaks tähtajaks avalduse esitamist, erandlik pole ka broneerimistasu nõue. Paljud kõrgkoolid ei vahenda majutusvõimalusi, aga niidiotsa selle leidmiseks annavad. Üldjuhul tuleb majutuse eest ise maksta, mistõttu on väga oluline endale selgeks teha orienteeruv igakuine kulu.
Kui eluaseme kulud on kaetud vastuvõtva väliskõrgkooli poolt (TÜ partnerülikoolid, ISEP programm), siis on sellekohane info konkursikuulutuses või programmitingimustes kirjas. Vajadusel küsi majutuse osas infot ja abi väliskõrgkoolist.
Majutuskoha leidmisel soovitame kasutada ka majutusplatvormi Erasmus Play.
Uuri lähemalt välisministeeriumi lehelt: Reisi targalt
Registreeri enda viibimine Eesti Välisministeerium lehel